Taas kord ajaloost

Üle kahe aasta tagasi tekkis meil töökaaslasega mõte, et laseks ühel teisel andekal töökaaslasel meile õpetada, kuidas valmistada ehteid. Mõeldud, tehtud. Suundusime Järve Selveri Käsitööjaama poodi lasime ennast juhendada ning ostsime hulga kalleid vidinaid vastavalt näpunäidetele. Pudeli või kaks veini ning snäkke kõrvale ning võtsime suuna töökaaslase juurde koju.

Esimeste komplektide tegemine võttis aega pea kuus tundi. Paraku ei ole nendest pilte tehtud. Mina valmistasin kolmekordse kaelakee ning käevõru ja sobivad kõrvarõngad.

Peale seda oli uus hulluse hoog minu üle võimust võtnud ning tegin endale veel paar komplekti ehteid ja ka selliseid mida müüa. Taaskord on mingi osa neist leidnud endale uue omaiku enne kui jõudsin oma saavutusi jäädvustada, kuid jäädvustasin valiku neist mis varasemalt tehtud ja veel alles on. 

 

Sellest koosviibimisest sai järgmine "haigus" millega nakatasime veel kümmet töökaaslast, kellest vähemalt üks veel täiendavalt ehteid müügiks jäi valmistama :) Teised tegid nendel koosviibimistel ehteid peamiselt enda jaoks. Aasta aega hoidsin koos täiskasvanute gruppi ja siis saime peale reklaami ka endale ühe 10-12 aastaste tüdrukute grupi, kellele oma oskusi edasi sai anda.

15.12 käisin Sakus toimunud Jõululaadal oma vidinaid müümas. Kokkuvõttes jäin rahule, sest kõikide esemete vastu oli huvi. Enim osteti siiski raamatu järjehoidjaid, mis kingituseks olid üsna edevad.
Koju tulles oli mul ees Mission Impossible. Nimelt tuli mul valmis teha kingitus väikesele õetütrele Ameerikas ja kingitus tuli saada ka linna ema kätte, sest lend läks hommikul juba kell 5.00
Lisan hiljem pildid teistest esemetest juurde, kuid hetkel siis eksponeerin kingitusi väikesele printsessile.

Palju "palle"


Meil on igal aastal olnud Tabasalus heategevuslik Jõululaat. Heategevuslikkuse mõte seisnes selles, et kui Sul õnnestub oma toodangut laadal realiseerida, siis annab müüa sisetunde järgi mingi osa oma müügiboonusest korraldajatele heategevuse otstarbeks. Olen terve aasta pikkisilmi selle aasta laata oodanud. Varasematel aastatel ei ole mul müügi mõttes seal kuigi hästi läinud, kuid sealne melu on olnud see, mille tõttu ka sel aastal müügileti taga osaleda oleksin soovinud... Seega olen viimastel kuudel oma tegemistes just selleks ürituseks valmistunud, tikkides lisa juba varem valminud ostukottidele, lisaks olen suurtes kogustes seemnehelmestest pallikesi põiminud. Pallikestest plaan teha nii kõrvarõngaid kui raamatute vahele järjehoidjaid. 

Päevi hiljem on pallidest valminud ports kõrvarõngaid

Ideid kuidas oma toodangut presenteerida ning letile sättida oli ka hulgaliselt kogutud.
Nädala lõpus sain teada, et laadale oleks pidanud ennast müüma registreerima juba novembris ja saatsin korraldajatele mureliku kirja, küsimusega kas kõik müügikohad on juba täis või on veel vabu laudasid. Täna saabus kauaoodatud vastus korralduskomiteelt, kus ilusa idee võttis kokku teadaanne, et sellel aastal on formaati muudetud ning osalustasu on 25EURi. See summa jääb aga kahjuks minu poolt tehtavate ning müüdavate esemete puhul liiga soolaseks ning sellel aastal jääb mul kodukoha laadale paraku minemata. 

Aga mis siis ikka, eks siis tuleb oma toodangu realiseerimiseks otsida teisi võimalusi :)