Olen pikalt eemale jäänud, kuid soovin selle apsaka parandada.
Elu muutus on mu täna toonud sinna, kuhu mu hing 9+ aastat tagasi maha jäi. Rohkem kui kunagi varem liigun ma sihiteadlikult oma väga ammuse unistuse täitumise suunas. Kõik mu valikud, mida olen langetanud viimase kahe kuu jooksul on astutud tugeva vundamendi rajamiseks ning selle kindlustamiseks ...
Viimane samm, mille astusin oli liitumine tasuta on-line kursusega Disaini abc'st. See siis veel üks minu vaimu ning hingemaailma toitev teema, millega ei ole sama arvu aastaid ja vast natuke peale tegelenud ... on aeg seda kõike muuta.
Hakkan postitama edaspidi meie kursuse tööülesandeid ja seda, kuidas ma olen neid lahendanud siiani ning soovin kursuse lõpus (2014 jaanuari lõpus) näha oma arengut järgmiste väljakutsete võitmiseks.
Kuna meie kursuse õhkkond on küll mänguline, kuid intensiivne, siis meie kodused ülesanded riputan siia inglise keelsetena, sest vähemalt hetkel ei ole mul mahti kogu ralli kõrvalt neid tõlkida :) Samas on tegu keelega, mida räägivad tänapäeval juba lapsedki maast madalast, mistõttu loodan, et see ei muuda mu postitusi vähem atraktiivsemateks.
Tänaseks on kursus kestnud juba kaks nädalat ning need kulusid mul oma isikliku ajaplaneerimise korraldamisele ning selle mõistmisele, millises järjekorras, mida ning kui kaua mul võimalik on keskenduda.
Minu igapäevaste tööülesannete hulka on juba mõni kuu kuulunud, laste eest üksi hoolitsemine, nende murede ja rõõmudega tegelemine, nende abistamine koolitükkide juures kui nad seda vajavad. Meie perre on lisandunud uus hoolealune, kelle eelmised omanikud hülgasid. Seega on mul tänaseks majapidamises kaks Inglise buldogit ühe asemel ja mu vaieldamatult kalleim vara - mu pojad.
Lisaks eeltoodule kuuluvad kohustuste hulka kella 18st-22ni. Söögi tegemine, koristamine, koerte jalutamine (mille juures minu asendamatuks abiliseks on vanem poeg Rasmus) ning kursuse ülesannete lahendamine. Ah jaa ning lisaks on hetkel kolmel päeval nädalas väiksemal pojal treeningud, kuhu teda veel transpordin ning hiljem koju toon. Selline on minu "igapäev".
Vahel tunnen end tõesti nii lõpmata väsinuna, kuid kui siis mõtlen tagasi sellele, mis kõik on saavutatud nii suhteliselt lühikese aja jooksul ja mis mind ees ootab kui oma teelt kõrvale ei kaldu, leian taas jõudu, et edasi liikuda.
No comments:
Post a Comment